" Nagu kõik tähtsad rahvusvahelised mõtted, nii pole ka Euroopa liidu idee uus. "
Ants Piip 1932 " Nüüdne maailmapoliitika ja Eesti. Sissejuhatus poliitikasse II"


Euroopa on erinevatest riikidest ja rahvastest hoolimata üks tervik. Euroopa ühinemine muutus erinevate riikide ja rahvaste poliitika teadlikuks ja püsivaks eesmärgiks läbielamiste kaudu, mida põhjustasid mõlemad maailmasõjad aastatel 1914-1918 ja 1939-1945. Riikidevahelised vastuolud tõid kaasa ulatusliku allakäigu. Euroopa rahukorra loomisel osutus kahe maailmasõja vaheline aeg 1919-1939. aastatel  tulemuslikuks ainult mõningastes aspektides. Kuid ka need olid lõpuks läbikukkumisele määratud. Rahvasteliidu kui kollektiivse rahu tagamise süsteemi loomine 1919. aastal jäi Versailles´ rahulepingu otsuste varju. Need aga olid suunatud pigem kaotajapoole mahasurumisele kui sõjaaegsete vastaspoolte püsivale lepitamisele. Siiski olid Esimese maailmasõja sõjakoledused avanud kaugemale nägevate mõtlejate ja poliitikute silmad, mõistmaks, et Euroopa suudab taastada oma heaolu ja samaaegselt ka tähtsuse maailmas vaid sisemise rahu ja ühinemise abil.




Kasutatud kirjandus:

"Unistus Euroopast" Toomas Karjahärm  2003
"Euroopa ühendamise lugu" Paavo Palk  2003
"Kontrastide aastasada. Kaarel Robert Pusta" sari Eesti mõttelugu 33.
Koostaja Hando Runnel  2000
"Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919-1946" Vahur Made 1999
"Euroopa õigus" Thomas Opperman 2002